Thursday, December 4, 2008

Arkaadia 31.oktoober Usaldamatuse kolm tahku

Eiki Berg, Tartu Ülikooli professor, arutleb oma arvamuses usalduse ja usaldamatuse erinevate tahkude üle. Üheks tahuks on usalduse sõltuvus varasematest kogemustest. Teine tahk uleneb koos-eksisteerimisest ja kokkulepetest. Kolmas tahk seob usalduse vägivalla ja demokraatiaga.


"Usalduse oluline tunnus on selle sõltuvus varasemast kogemusest, mis omakorda eeldab mäletamist."
See tähendab, et usaldus sõltub nii kogemustest ja omakorda ja mäletamisest. Usaldust võib pidada selletõttu ka eelnevast kogemusest järelduse tegemiseks. Elanud läbi sündmuse, saame teha omad järeldused ja otsustada, kas järgmine kord tasub korrata tegevust. Inimeste omavaheline suhtlus sõltubki vaid eelnevatest kogemustest, ei avata ennast kõigile, usaldus nõuab aega ja vaeva.

"Me kõik oleme kogemuste vangid.Sündinud teatud ühiskonda, me kasvame, areneme ning sureme selles, tarbides ja taastootes oma kogemust. Geograafilist asukohta muutmata ei pääse me kehtivast ajaloonarratiivist ega oma mineviku ja kuuluvuse tõlgenduse nõiaringist. "

Sirp 7.november Majanduskriisi kiituseks

Hasso Krull oma arvamuses arutleb majanduskriisi üle ja leiab, et kõike ei tohi näha vaid mustades toonides, on olemas ka omad head küljed. Ta võrdleb majanduskriisi taevast maa peale langenud üleüldise õnnistusega. Seda ei tee ta irooniaga, vaid siiralt usub, et majanduskriisil on ka tõeliselt häid külgi.

"Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise, on lõppkokkuvõttes palju vabam kui enne ja võib ise otsustada, milline töö on talle oluline ja milline mitte."

"Majanduskriis, vabandage väga, sunnib tavalist tarbijat viimaks ometi natuke mõtlema, kust õieti tuleb kõik see, mida ta ostab, ning kas raha, mida ta selle eest välja annab, on tõepoolest väärtuse ekvivalent või mitte.

"Jah, majanduskriis on küll hea, kiiduväärne asi, aga tal on üks väike viga: teda ei ole olemas."
Võib loetleda palju erinevaid põhjusi, miks majanduskriisi võiks pidada millekski heaks, kuid peame samas arvestama sellega, et majanduskriis ei teki sellisena nagu välgusähvatus, see on tekkinud juba mitu aastat tagasi enne kui see inimesteni kohale jõudis. Majanduskriisi algust võib pidada matemaatikas tuntud eksponentkohaga, kus graafiku tõus asendub kahanemisega. Olles jõudnud selle kohani, algab langus, alates pisikestest asjadest, kuni jõudes hetkeni, kus oleme praegu ja otsime veel viimseid pääseteid selle peatamisel või vähemalt leevendamisel.